Celeste McGovern
Uued teadusuuringud näitavad, kuidas meie soolestikus elavatel
mikroobidel on mõju meie kesknärvisüsteemile ning nende mikroorganismide
tervendamine võib omakorda olla lahenduseks kõigele, alates seljaaju
kahjustusest ja ajurabandusest kuni vaimuhaigusteni.
Kujutage ette, et olete läbi
teinud autoõnnetuse ja teie seljaaju on vigastatud. Teie keha on suure
närvikahjustuse tõttu kaelast allapoole halvatud. Teiega tegelev neuroloog
alustab ravi probiootikumide, vitamiinide ja toitainetega, et toita teatavaid
baktereid ja stimuleerida teie immuunsüsteemi. Järgnevate nädalate jooksul analüüsitakse
pidevalt teie väljaheidet ning võetakse uriini- ja vereproove, et hinnata teie
soolestikus elavate bakteriliikide markereid. Teie käärsoolde siirdakse tervelt
"fekaaldoonorilt" võetud baktereid ning teie dieedi ja võetavate
probiootikumide üle peetakse järelevalvet, et näha teie immuunsüsteemi ja
mikroobide reaktsiooni, ergutades neid loodetavasti lülitama teie kahjustatud
närvisüsteemi eneseparanduslikule režiimile.
Kõlab nagu šarlatanlus?
Tegelikult on see rohkem nagu kauge, kuid mitte võimatu unistus kiirelt
arenevas teadusvaldkonnas, mis uurib seda, kuidas meie soolestikus elavad
bakterid on tihedalt seotud meie aju ja kesknärvisüsteemiga.
Võtame näiteks Ohio Ülikooli aju ja seljaaju ravikeskuse
teadlaste hiljutise uuringu. Nad tõendasid esimest korda, et seljaaju kahjustus
muudab oluliselt seda, millist liiki mikroobid soolestikus elavad. Veelgi enam,
hiirtel, kes on saanud enne seljaajukahjustust antibiootikume, on soolestik üle
koormatud antibiootikumiresistentsete superbakteritega ning nende puhul on
närvikahjustused veelgi suuremad ja ravile raskemini alluvad. Seevastu need
seljaajukahjustusega hiired, keda toideti probiootikumidega, st elavate
"sõbralike bakteritega", kannatasid närvikahjustuse all vähem ning
nende liikumine taastus suuremal määral kui hiirtel, kes probiootikume ei
saanud1.
Kahesuunaline ühendus ajuga
Inimese soolestik on kokku umbes 6–10 meetrit pikk ja iga
selle ruutsentimeeter on tihedalt asustatud bakterite, viiruste, seente ja arhebakterite
sadade liikide poolt, keda kokku on umbes 100 triljonit. Sel ajal, kui te
magate, tegelevad need organismid paljunemise, toidu pärast võitlemise, teie
toidu seedimise, teie toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste – vitamiinide,
antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete – eraldamisega, mis "räägib"
teie immuunsüsteemi ja kesknärvisüsteemi kaudu ning see omakorda mõjutab teie
ülejäänud organismi – aju, hormoone, südant jms.
Mikrobioom – mikroskoopiline kosmos, kuhu kuuluvad
tuhanded bakterite, viiruste ja muude mikroobide liigid, kes elavad muu hulgas
meie soolestikus, suus, nahal, ninas – on teaduse üks kõige kiiremini arenevaid
ja revolutsioonilisemaid valdkondi.
Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda
kunagi peeti haigustekitajateks, keda oli vaja steriliseerijate ja
antibiootikumidega rünnata, täidavad tegelikult meie jaoks ülimalt elutähtsaid
ülesandeid. Nad seedivad meie toitu, toodavad vitamiine, võitlevad meie
kaitseks patogeenidega, loovad metaboliite, mis reguleerivad meie
immuunsüsteemi ning, nagu näitavad viimased teadusuuringud, isegi käsutavad
meie kesknärvisüsteemi ja aju.
Aastakümneid on alternatiivmeditsiini praktikud osutanud,
et pärmseene vohamine – Candida nakkus ja bakteriaalne tasakaalutus –
ning selle tagajärjel kahjustada saanud soolestiku siseseintest tingitud
"lekkiv sool" on väga mitmesuguste krooniliste haiguste, sealhulgas
vaimuhaiguste peamine tekkepõhjus.
Ning nüüd, tänu uutele tehnoloogiatele, kinnitab neid
teooriaid uus, mikrobioomi käsitlev teadusharu. Kümmekond aastat tagasi algas
see teadusuuringutega, mis kinnitasid mikroobide rolli mao-soole haiguste
tekkel, kuid arenes kiiresti edasi, et hõlmata ka teadusuuringud
mikroorganismide mõju kohta immuunsüsteemile, metabolismile ja
neuroloogilistele haigustele.
Bakterite võime käitumist kontrollida leidis hiljuti jahmatavat
tõendamist katsetega, milles käsitleti parasiite (Toxoplasma gondii),
kes "häkkisid" ennast rottide ajju, mõjutades loomade
seksuaal- ja kaitsealast käitumist nende endi paljunemisele soodsas suunas.2
Tõepoolest tuleb välja, et meie bakterid saavad manipuleerida ka meie meeleolu
ja vaimse tervisega.
Samal ajal kui teadlased on kaua aega kirjeldanud "soolestik
- aju telge", on nüüd aina rohkem tõendeid "soolestik - mikrobioota -
immuunsüsteem - aju" ühenduse kohta, milles toimub pidev neljasuunaline
liikumine.
Ohio Ülikooli teadlased ütlevad oma aruandes, et soolestiku
mikrobioota "suhtleb" kesknärvisüsteemiga otse immuunsete rakkude ja
närvikiudude kaudu ning kaudselt, eraldades metaboliite, mis lähevad vere-aju
tõkkest mööda.1 Kuna 70–80% immuunsüsteemi rakkudest asuvad
koos mikroobidega soolestikus, eeskätt soolestikuga ühendatud lümfikoes, on
need omavahel pidevalt vastastikuses ühenduses.
Äsja on alustatud ka teisi sarnaseid uuringuid, et saada
põhjalikumalt teada, kuidas see omavaheline ühendus toimib ning milline on
mikroobide roll lisaks sellele, mida eelnevalt arvati seoses neuroloogiliste haiguste
ja isegi traumadega. Praegu on tekkimas täiesti uus teadusvaldkond
"immunopsühhiaatria", mis keskendub sellele soolestik -
immuunsüsteem - aju ühendusele3.
Kui toimuvad muutused soolestikus elavate
mikroorganismide seas
Mikrobioomi häirivad paljud tegurid. Eeskätt muidugi
mikroobide tapmiseks välja töötatud antibiootikumid, kuid ka teised ravimid,
näiteks antatsiidid, võivad muuta soolestiku pH taset ning
valikuliselt teatavaid liike tappa. Samuti mõjutavad mikrofloorat
raskemetallid, näiteks elavhõbe ja alumiinium4, ning stress.
Toit, mida me sööme, ning ained, mida see toit sisaldab, on nüüd samuti kõik saanud
kahtlusalusteks ja potentsiaalseteks ravimiteks.
Ohio uuring
näitas eelkõige seda, kuidas seljaaju kahjustus toob kaasa bakteripopulatsioonide
muutuse soolestikus. Selline düsbioos kahjustab soolestiku siseseinu,
võimaldades seeläbi bakteritel ümber paikneda ja soolestikust väljuda.
Teadlased kinnitasid, et hiirte puhul liikusid bakterid pärast seljaaju
kahjustust soolestikust verre ja maksa, neerudesse, põrna ja lümfisõlmedesse. Seevastu
kahjustamata hiirtel ei leitud soolestikubaktereid kunagi väljaspool
soolestikku.
Lisaks, hiired,
kes said enne kahjustuse tekkimist antibiootikume, kannatasid pideva düsbioosi
käes ning nende sümptomid ja taastumine oli veelgi halvem. Kuid nende
kahjustatud hiirte puhul, kellele anti VSL#3 (meditsiiniline probiootiline
pulber, mis sisaldab 8 lactobacilluse ja bifidobakteri liiki) käivitus
kaitsev immuunreaktsioon, mis surus alla vallandunud põletiku ja suurendas
liikumisvõime taastumist.1
Pärast hiirte käsitlemist
tehti 2016. aasta alguses teadusuuring inimestega, kus samuti leiti, et
seljaaju kahjustus mõjutas soolestiku mikrofloorat. "Meie tulemused
näitasid esmakordselt, et võrreldes tervete inimestega vähenes seljaaju
kahjustusega patsientidel butüraati tootvate bakterite arv.5
See oli veel
üks näide uute teadusuuringute lainest, milles käsitletakse mikrobioomi muutusi
aju- ja neuroloogiliste haiguste korral. Mikrobioota profiil, nagu me seda
praegu tunneme, on näidanud, et häired – alates kroonilisest stressist ja
meeleolumuutustest kuni autismi ja obsessiiv-kompulsiivse
häireni – rikuvad selgelt liikidevahelist tasakaalu.
Järgnevalt toome veel mõned näited teadusuuringutest, mis seostavad soolestikku
ajuga.
Ajurabandus
2016. aasta uuring näitas,
et ajurabanduse saanud hiirtel muutus soolestiku mikrofloora, aktiveerides
immuunreaktsiooni, mis saatis signaale tagasi ajju ja muutis rabanduse
kahjustused raskemaks.
Aga kui Müncheni Ülikooli
teadlased Saksamaal siirdasid tervetelt hiirtelt võetud roojabaktereid
rabanduse saanud hiirtele, kellel baktereid ei olnud, siis paranesid need
hiired teistest hiirtest paremini6.
"Need tulemused
toovad välja mikrobioota võtmerolli potentsiaalse ravi objektina, et ajutegevust
kahjustusejärgselt kaitsta", järeldasid teadlased.6
Sclerosis multiplex
Veel üks hiljutine uuring
analüüsis raske neuroloogilise haiguse sclerosis multiplex käes kannatajate
rooja mikrobioome ning võrdles neid kontrollrühma kuuluvate tervete inimeste
mikrobioomiga, jõudes järeldusele, et SM patsientidel on soolestiku düsbioos.
"SM patsientide puhul
täheldasime Pseudomonase, Mycoplana, Haemophiluse, Blautia ja Dorea
genera bakterite suuremat arvukust, samal ajal kui kontrollrühmal olid
ülekaalus Parabacteroidese, Adlercreutzia ja Prevotella genera
bakterid."7
Autism
Mitmel uuringul on
käsitletud autistlike häiretega laste soolestiku mikrobiootat ja leitud
märkimisväärseid muutusi peamistes bakterikogukondades (Firmicutes,
Bacteroidetes, Fusobacteria ja Verrucomicrobia). Kontrollrühmaga
võrreldes kaldusid autistlike laste soolestikus vohama Clostridia, Ruminococcuse
ja Akkermansia municiphila bakterid.8
Need tulemused toetavad
osaliselt Dr Andrew Wakefieldi tööd, kes uuris autistlike laste mao-soole
sümptomeid ja leidis nende soolestikust elavaid viiruseid leetrite vaktsiinist.
Seda, kas viirused ja
vaktsiinide muud koostisosad saavad soolestiku mikrobioomi muuta, ei ole siiski
praktiliselt veel üldse uuritud. Alles jääb küsimus: kas ravimitel, mis on
välja töötatud selleks, et mõjutada immuunsüsteemi – soolestiku ja aju vahelist
vahendajat – on soovimatu mõju mikrobioomile?
Anorexia nervosa
Üks üllatav avastus
mikrobioomi kohta on selle seotus rasvumisega. See avastati esmakordselt siis,
kui ülekaaluliselt teismeliselt võetud roojaproov siirdati tema emale, et ravida
mao-soole nakkust (praegu on see tavaline meetod antibiootikumiresistentse Clostridium
difficile nakkuse korral). Selle tulemusel hakkas ka ema kaalus juurde
võtma. Edasised uuringud on näidanud, et soolestikus elavad mikroobid
reguleerivad tõepoolest metabolismi ja mängivad rolli kaalutõusus – mikroobe
siirdades saab siirdada rasvumist.
Nüüd on avastatud ka
mikroobide seos vaegtoitumusega ning see on äratanud huvi nende rolli vastu
kõige tavalisema toitumishäire, anoreksia puhul, mida on traditsiooniliselt
käsitletud psühholoogilise häirena. Ilmnes, et anorektikute soolestikus on
liiga palju domineerivaid soolestiku arhebaktereid Methanobrevibacter
smithii'd, millel on peamine roll süsivesikute seedimisel ja
energiatõhususes.9 Ei ole teada, mis tekkis varem, kas
düsbioos või anoreksia.
Depressioon ja ärevus
Igaüks, kes on kunagi
tundnud iiveldust või kaotanud isu kurbuse, hirmu või šoki tõttu, teab, et
stressil on mõju soolestikule. Rohkem kui kümme aastat on loomadega tehtud
uuringud näidanud seost stressi ja soolestiku mikroobide muutuste vahel.
Stressi, depressiooni ja ärevuse omavaheline seos on hästi tõendatud ning nüüd
käsitlevad tosinad uuringud seda, kuidas need seisundid mõjutavad soolestikus
asuvaid mikroorganisme. Veel on vastamata suurtele küsimustele, näiteks
sellele, mis oli enne, kas mikroobide muutumine või depressioon. Kuna see mõju
on kahesuunaline, tundub siiski, et soolestiku mikrobioomi korrastamine võib
olla uus viis depressiooni raviks.10
Obsessiiv-kompulsiivne
häire
Teadlased on varasemalt
oletanud, et obsessiiv-kompulsiivne häire võib tuleneda antibiootikumiravist
(sealhulgas "igaks juhuks võetavatest doosidest"), mis põhjustab
soolestiku mikrobioomi koosseisu väärtalitlust, ning et selle üsna
halvastimõistetava häire taga on pigem "stressirohked elusündmused"
kui et streptokoki nakkus. "Kuna mikrofloora roll kesknärvisüsteemi
mõjutamisel muutub selgemaks, ei ole kohatu mõelda, et probiootikumidel võib olla
oma osa obsessiiv-kompulsiivse häire puhul talutavama seisundi saavutamisel",
ütles J.S Rees USA haiguste ravi ja ennetamise keskusest.11
Migreenid
Tuleb välja, et migreeni
all kannatajate suus ja soolestikus on rohkem bakteritüvesid, mis muudavad nad
teatud toiduainete suhtes tundlikumaks.
Teadlased on leidnud, et
migreeniga patsientidel on suurem arv nitraate ja nitriteid tootvaid baktereid,
mistõttu on hakatud migreeni vallandajatena uurima nitritite- ja
nitraatiderikkaid toiduaineid, näiteks veini ja töödeldud liha.
California San Diego
Ülikooli teadlased oletavad, et võib-olla suus ja soolestikus elavad bakterid
lõhustavad ja töötlevad neid nitraate ja nitriteid tõhusamalt kui muud
bakterid, põhjustades ajus veresoonte laienemise ning vallandades seeläbi
migreeni.12 Selliste uuringute põhjal võivad saada tulevaseks
raviks suuloputusvedeliku vormis võetavad probiootikumid.
Parkinsoni tõbi
2015. aastal uuriti Soomes
mikroobe 72 Parkinsoni tõbe põdeva patsiendi ja 72 terve kontrollrühma kuuluva
inimese väljaheites ning leiti, et Enterobacteriaceae perekonda
kuuluvate bakterite suhteline rohkus oli positiivselt seotud nende patsientide
seisundi raskuse ja liikumishäirete tõsidusega. Teadlased järeldasid, et
soolestiku mikrobioomi düsbioos on Parkinsoni tõve aluseks ja väärib edasist
uurimist.13
Kahe teraga mõõk
Kõik need uued
teadusuuringud tähendavad seda, et vananenud meditsiiniraamatud tuleb suuresti
läbi vaadata. Kuna ilmnevad bakterite ja viiruste seniteadmata rollid, peavad
arstid saama teadlikumaks ja muutuma ettevaatlikumaks selles osas, milline on
ravimite mõju patsientide soolestiku mikroobidele ja millised väga mitmesugused
pikaajalised kõrvalmõjud võivad sellest tuleneda.
Mitte üksnes ei ole
mikroobid seniarvatust palju olulisemad ja antibiootikumid palju ohtlikumad,
vaid kõrvale tuleb visata isegi "heade" vs.
"halbade" bakterite idee, kuna teadlased harutavad lahti inimkeha
mikroskoopilise tasandi keerukat ökoloogiat.
Mõned bakterid saavad
mängida olulist rolli ülesöömise ja rasvumise kontrollimisel, kuid nende küllus
võib kaasa tuua isukaotuse ja anoreksia.
Immuunsüsteemi osana
tõstatab mikrobioom ka küsimusi selle kohta, kuidas steroidravimid, mis suruvad
alla immuunsüsteemi, saavad teha rohkem kahju kui kasu. 2004. aastal näitas katse
"raske peavigastuse järgne kortikosteroidne
randomiseerimine (Corticosteroid Randomization After
Significant Head Injury (CRASH)), et kortikosteroidid suurendasid
ajukahjustusega patsientide puude tekkimise ja surma riski.14
Dartmouthi Meditsiinikooli
immunoloog Lloyd Kasper lõi ühes uuringus koos oma kolleegidega SM hiire
mudeli, seejärel andis hiirtele suukaudselt mitmesuguseid antibiootikume.
Loomade soolestikus bakterite järgnev vähendamine kaitses neid häire
väljaarenemise eest.15 Järgmises uuringus avastas teadlaste
meeskond, et teatavad soolestiku mikroobid võiksid pakkuda isegi veel suuremat
kaitset närvikahjustuse eest ning neil võib olla mõju SMi põdevate inimeste
puhul.16
"Soolestikus valitseb
tasakaal", ütles Kasper ajakirjas The Scientist (1. november 2016)."Kuni
kõik on tasakaalus, on soolestik homöostaatiline ja kõik on korras. Kuid
haigusprotsessi ajal juhtub midagi, mis selle tasakaalu kaotab."
"Kui me saame
immuunsüsteemi soolestikust ülespoole tõsta ja teha seda positiivsel
viisil", lisas ta, "siis ma arvan, et see annab suurema kasu ja palju
vähem kõrvalmõjusid kui praegused ravimid."
Oma soolestikufloora eest
hoolitsemine
Gastroenteroloog Robynne
Chutkan soovitab probiootiliste toidulisandite valimisel jälgida järgmisi
omadusi:
- vähemalt 50 miljonit kolooniat moodustavat ühikut, milles on ülekaalus Lactobacilluse ja Bifidobakterite liigid ning pudelil on pitsat, mis kinnitab, et see sisaldab märgitud hulka baktereid.
- vähemalt seitse erinevat omavahel kokkusobivat bakteritüve
- enteraalne kattekiht, mis tagab kaitse maohappe eest
- head ohutusalased näitajad
- hea säilivusaeg
- külmkapis hoidmise vajadus, mis tavaliselt tähendab paremat kvaliteeti
Parim toit mikroobidele
Prebiootikumid on toit
teie suhtes sõbralikele mikroobidele, nii et lisage oma igapäevasesse menüüsse
järgmiseid elemente.
Toiduained, milles on suur
"resistentsete tärkliste" sisaldus, näiteks rohelised banaanid ja
läätsed, kääritatakse soolestiku bakterite poolt, et toota lühikese ahelaga
rasvhappeid, mis on esmane energiaallikas käärsoole rakkude jaoks ning millel
on ka põletiku- ja vähivastased omadused
Seedimatud kiudained,
näiteks need, mida leidub ubades, kliides ja linaseemnetes
Sibulates, küüslaugus, porrulaugus,
sparglis ja artišokis leiduv inuliin
Gluteeni sisaldavate
teraviljade asemel seemned, kinoa ja tatar
Kodus hapendatud
köögiviljad, näiteks hapukapsas ja kimchi, ning hapendatud joogid nagu kefiir
ja kombucha on traditsioonilised toidud, mis annavad palju rohkem ja
erinevamaid soolestikubaktereid kui pakendatud probiootikumid.
Peamised soolestiku tasakaalu
häirijad
Nagu igas ökosüsteemis, ei
sõltu mikrobioomi tervis mitte sedavõrd "headest" vs
"halbadest" liikidest, kuivõrd tasakaalukast mitmekesisusest.
Alljärgnevalt mõned seni kindlaks tehtud mikrobioomi lõhkujad.
Keisrilõige
Kui olete ilmale tulnud keisrilõike,
mitte vaginaalse sünnituse teel, võib teil puudus olla paljudest mikroobidest, mida
oleksite pidanud saama oma teekonnal sünnikanalis ning saite selle asemel lapsepõlves
suurema hulga haiglamikroobe, näiteks Staphylococcuse liike, mida hiljem
seostatakse astma, rasvumise ja Crohni tõvega.17
Antibiootikumid
Ühendkuningriigis on keskmisele
lapsele 16. eluaastaks antibiootikume 10 korda välja kirjutatud ja USAs 18.
eluaastaks 17 korda.
Antibiootikumid on nagu
napalmpomm mikrobioomi külas. Näiteks ühekordne ravi klindamütsiiniga võib kümnekordselt
vähendada mikroorganismide mitmekesisust. Seejärel võib see võtta aega kaks
kuud, et liigid hakkaksid taastuma, ning kuni kaks aastat, et täielikult
taastuks ravieelne tase.18
Teistes uuringutes tsiprofloksatsiini
ja klindamütsiini ühekordse ravi kohta leiti, et need
mõlemad tõid suures osas kaasa mikrobioomi pikaajalised muutused, vähendades
mikroorganismide kõrvalsaadust butüraati, mis võitleb põletiku ja vähi vastu,
tugevdab epiteelset kaitset ja reguleerib soolestiku liikuvust, ning
põhjustasid püsivaid muutusi, mille "täielikud tagajärjed ei ole veel
teada".19
Ravimid
Käsimüügis olevad
antatsiidid ning refluksi raviks ja seedimise toetuseks välja kirjutatavad prootonpumpinhibiitorid nõrgendavad maohapet, mis tavaliselt kaitseb
patogeenide, näiteks C.difficile ja pärmseente, näiteks Candida
eest.20
Immuunsüsteemi
mahasurumiseks ette nähtud kortikosteroidid, põletikuvastased ained nagu
prednisoloon ja kemoteraapias kasutatavad ained on seotud mikrobioota muutuste
ja korratustega.21
Vaktsiinid
võivad lõhkuda keha mikrofloora põhjalikul ja prognoosimatul viisil; teadlased
nimetavad seda "vaktsiiniga sisestatud patogeenitüve asendamiseks".
See on hästi dokumenteeritud paljude vaktsiinitüüpide puhul, sealhulgas meningococcuse,
rotaviiruse ja pneumococcuse vastaste vaktsiinide puhul, mis muudab meid
haavatavaks selliste patogeenide ülekülluse suhtes, mis kunagi olid haruldased
ning on nüüd võib-olla ohtlikumad, kui need, mille vastu meid vaktsineeriti.22
Stress
Suures
rahvusvahelises aruandes leiti, et stress saab muuta limaeritust ja muid
kaitsetegureid, mis reguleerivad mao ja soolestiku mikrobiootat, ning et see
omakorda mõjutab bakterite arvu ja mitmekesisust seedetraktis.23
Toit
Itaalia
teadlaste ulatuslik uuring näitas toitumise mõju, võrreldes Itaalias Firenzes
elavate laste mikroobe Burkina Faso maapiirkonnas elavate laste omaga.
Mõlemal rühmal
olid lapsepõlves sarnased mikroobid ja kõiki lapsi toideti rinnaga. Kuid kui
nad läksid üle kohalikule toidule – Itaalia mudilased hakkasid sööma suure
rasva- ja suhkrusisaldusega Lääne toitu, samal ajal kui Aafrika lapsed sõit
ubadel ja köögiviljadel põhinevat taimetoitu, – toimusid nende mikrobioomis
suured muutused.
Itaalia lastel
oli bakteriliike vähem ning need olid rohkem seotud rasvumise, kõhulahtisuse ja
allergiaga, samas kui Aafrika lastel oli bakterite kogu palju mitmekesisem ning
neist olid palju rohkemad seotud põletikuvastase võitlusega.24
Alkohol
Pikka aega on
kange alkoholi tarbimist seostatud mikroobide populatsiooni muutustega sooles. Nüüd
näitas hiljutine uuring, et isegi tagasihoidlikud kogused – naistel üks klaas
veini päevas ja meestel kaks – võivad muuta ka mikrobioomi.25
Kunstlikud
magustajad
Vähese
kalorisisaldusega ja kalorivabasid magustajaid on seostatud mikrobioomi
muutustega, mis võivad viia glükoosi talumatuseni, mis on diabeedi eelastmeks.26
Kuidas hoida
oma mikroobe tervena
Soolestiku-
immuunsüsteemi - aju vahelist ühendust uuriv teadusharu on ikka alles
algusjärgus. Siiski ollakse jõudmas üksmeelele selles, et soolestiku terve
mikrobioom – mida iseloomustab omavahel tasakaalus olevate liikide suur
mitmekesisus – saab olla haiguste vastaseks kaitseks. Hippocrates olevat
öelnud, et kõik haigused algavad soolestikust.
Aina enam
suureneb nende teadusuuringute hulk, milles dokumenteeritakse probiootikumide,
prebiootikumide (bakterite toit) ja teatud toiduainete võimet normaliseerida
tasakaalust välja läinud mikrobioomi ja võib-olla ravida ka haigusi.
Isegi arstid,
kes psühhiaatrias ravivad patsiente tavaliselt psühhotroopsete ravimitega,
hakkavad probiootikume nägema samal viisil ja kutsuvad neid
"psühhobiootikumideks".27
Mikrobioomi
käsitlevate teadusuuringute plahvatuslik kasv hõlmab paljusid uuringuid probiootikumide
potentsiaali kohta neuroloogiliste haiguste ravis. Kuid see teadusvaldkond on
ikka veel algusjärgus, nii et on vaja kindlaks määrata, millist liiki
probiootikume millise neuroloogilise haiguse ja patsiendi puhul kasutada ning milline
on nende optimaalne doseerimine ja ajastamine.28
Samuti tuleb
välja, et veel üheks faktoriks on mikroobide tervis ning bakterite väljakirjutamine
ravi eesmärgil ei ole nii lihtne nagu see kõlab, ehkki see võib olla tunduvalt
vähem ohtlik kui kemikaalide kasutamine.
Enamik
uuringuid sõbralike bakterite mõju kohta aju ja kesknärvisüsteemi haigustele
käsitlevad ainult väheseid Lactobacilluse ja Bifidobakterite liike.
Mõned teadlased on kasutanud apteekidest kättesaadavaid meditsiinilisi probiootikume
nagu VSL#3, mis sisaldavad paljusid (külmkuivatatud) probiootikumide liike ja ühe
doosi kohta miljardeid rakke ning on andnud tulemusi selliste soolestiku
häirete kõrvaldamisel nagu ärritunud soole sündroom. Üldiselt on selliste
toodete tõhususe säilitamiseks neid vaja hoida külmkapis.
Ärritunud soole
sündroomi puhul võib siiski olla, et mikroobide keskkonna mõjutamine ja nende
poolt söödava toidu kontrollimine – muutes enda toiduvalikut – on tõhusam viis
mitmekülgse mikrobioomi loomiseks.
2016. aastal
väitsid kaks Itaalia Padova Ülikooli teadlast artiklis pealkirjaga "Leib
ja teised vaimuhaiguse söödavad tegurid", et "tavaliselt ei oska
psühholoogid ja psühhiaatrid hinnata seda, milline mõju võib olla toidul nende
patsientide seisundile".
See ajendas
neid uurima tõendeid teaduskirjandusest selle kohta, et odras, rukkis ja
eelkõige nisus sisalduvad proteiinid (gluteen) muudavad soolestiku
läbilaskvamaks, ergutades toidumolekulide liikumist ettenägematutesse
kohtadesse ja vallandades ajus opioidseid ühendeid, põhjustades seeläbi
vaimseid häireid.
Teadlased tegid
järelduse, et "ehkki teraviljavaba dieeti on keeruline pidada, võib see
parandada paljude vaimset tervist ja olla teiste puhul ravi täienduseks".29
Valmista endale
kookosveest kefiir
Oma raamatus
"The Body Ecology Diet" (Body Ecology 1994) pakuvad Donna
Gates ja Linda Schatz välja hapendatud toitude retsepte, sealhulgas kookosvee
kefiiri, mis on hapukas ja kihisev ega ole magus.
1) Soojenda
kolmest kookospähklist kurnatud vett (või poest ostetud kookosvett, (mitte
piima)) 32 kraadini.
2) Vala
soojendatud vesi steriliseeritud purki ja lisa starterkultuur (näiteks kefiiri,
mis sisaldab Lactobacillust ja pärmi).
3) Lase
kookosveel kaetuna seista stabiilselt soojas kohas 36 tundi. Jook on valmis,
kui vesi muutub piimvalgeks ja pinnale tekivad väikesed mullid või vaht, mis on
märk sellest, et bakterid ja pärm on enamuse suhkrust kääritanud.
Viited:
1 J Exp Med, 2016; DOI: 10.1084/jem.20151345
2 PLoS One, 2011; 6: e23277
3 BMC Med, 2016; 14: 173
4 Morphologie, 2016; 100: 75–84; Mucosal Immunol, 2014; 7: 589–601
5 PLoS One, 2016; 11: e0145878
6 J Neurosci, 2016; 36: 7428–40
7 Sci Rep, 2016; 6: 28484
8 Gut Microbes, 2015; 6: 207–13; PLoS One, 2013; 8: e76993
9 PLoS One, 2009; 4: e7125
10 Neurogastroenterol Motil, 2013; 25: 713–9
11 Med Hypotheses, 2014; 82: 163–6
12 mSystems, 2016; 1. pii: e00105–16
13 Mov Disord, 2015; 30: 350–8
14 Crit Care, 2005; 9: E21
15 J Immunol, 2009; 183: 6041–50
16 J Immunol, 2010; 185: 4101–8
17 MC Pregnancy Childbirth, 2016; 16: 338
18 Microbiology, 2010; 156: 3216–23
19 Proc Natl Acad Sci U S A, 2011; 108 suppl 1: 4554–61
20 Dis Esophagus, 2016; 29: 479–83
21 Inflamm Bowel Dis, 2015; 21: 963–72
22 J R Soc Interface, 2008; 5: 3–13
23 Gut, 2013; 62: 159–76
24 Proc Natl Acad Sci U S A, 2010; 107: 14691–6
25 Dig Dis Sci, 2013; 59: 638–44
26 Nature, 2014; 514: 181–6
27 Biol Psychiatry, 2013; 74: 708–9
28 J Transl Med, 2016; 14: 298
29 Front Hum Neurosci, 2016; 10: 130
1 J Exp Med, 2016; DOI: 10.1084/jem.20151345
2 PLoS One, 2011; 6: e23277
3 BMC Med, 2016; 14: 173
4 Morphologie, 2016; 100: 75–84; Mucosal Immunol, 2014; 7: 589–601
5 PLoS One, 2016; 11: e0145878
6 J Neurosci, 2016; 36: 7428–40
7 Sci Rep, 2016; 6: 28484
8 Gut Microbes, 2015; 6: 207–13; PLoS One, 2013; 8: e76993
9 PLoS One, 2009; 4: e7125
10 Neurogastroenterol Motil, 2013; 25: 713–9
11 Med Hypotheses, 2014; 82: 163–6
12 mSystems, 2016; 1. pii: e00105–16
13 Mov Disord, 2015; 30: 350–8
14 Crit Care, 2005; 9: E21
15 J Immunol, 2009; 183: 6041–50
16 J Immunol, 2010; 185: 4101–8
17 MC Pregnancy Childbirth, 2016; 16: 338
18 Microbiology, 2010; 156: 3216–23
19 Proc Natl Acad Sci U S A, 2011; 108 suppl 1: 4554–61
20 Dis Esophagus, 2016; 29: 479–83
21 Inflamm Bowel Dis, 2015; 21: 963–72
22 J R Soc Interface, 2008; 5: 3–13
23 Gut, 2013; 62: 159–76
24 Proc Natl Acad Sci U S A, 2010; 107: 14691–6
25 Dig Dis Sci, 2013; 59: 638–44
26 Nature, 2014; 514: 181–6
27 Biol Psychiatry, 2013; 74: 708–9
28 J Transl Med, 2016; 14: 298
29 Front Hum Neurosci, 2016; 10: 130
Merle Mandre tõlge artiklist "Bugs in the system"