Vead süsteemis

Celeste McGovern

Uued teadusuuringud näitavad, kuidas meie soolestikus elavatel mikroobidel on mõju meie kesknärvisüsteemile ning nende mikroorganismide tervendamine võib omakorda olla lahenduseks kõigele, alates seljaaju kahjustusest ja ajurabandusest kuni vaimuhaigusteni.


Kujutage ette, et olete läbi teinud autoõnnetuse ja teie seljaaju on vigastatud. Teie keha on suure närvikahjustuse tõttu kaelast allapoole halvatud. Teiega tegelev neuroloog alustab ravi probiootikumide, vitamiinide ja toitainetega, et toita teatavaid baktereid ja stimuleerida teie immuunsüsteemi. Järgnevate nädalate jooksul analüüsitakse pidevalt teie väljaheidet ning võetakse uriini- ja vereproove, et hinnata teie soolestikus elavate bakteriliikide markereid. Teie käärsoolde siirdakse tervelt "fekaaldoonorilt" võetud baktereid ning teie dieedi ja võetavate probiootikumide üle peetakse järelevalvet, et näha teie immuunsüsteemi ja mikroobide reaktsiooni, ergutades neid loodetavasti lülitama teie kahjustatud närvisüsteemi eneseparanduslikule režiimile.

Kõlab nagu šarlatanlus? Tegelikult on see rohkem nagu kauge, kuid mitte võimatu unistus kiirelt arenevas teadusvaldkonnas, mis uurib seda, kuidas meie soolestikus elavad bakterid on tihedalt seotud meie aju ja kesknärvisüsteemiga.

Võtame näiteks Ohio Ülikooli aju ja seljaaju ravikeskuse teadlaste hiljutise uuringu. Nad tõendasid esimest korda, et seljaaju kahjustus muudab oluliselt seda, millist liiki mikroobid soolestikus elavad. Veelgi enam, hiirtel, kes on saanud enne seljaajukahjustust antibiootikume, on soolestik üle koormatud antibiootikumiresistentsete superbakteritega ning nende puhul on närvikahjustused veelgi suuremad ja ravile raskemini alluvad. Seevastu need seljaajukahjustusega hiired, keda toideti probiootikumidega, st elavate "sõbralike bakteritega", kannatasid närvikahjustuse all vähem ning nende liikumine taastus suuremal määral kui hiirtel, kes probiootikume ei saanud1.

Kahesuunaline ühendus ajuga

Inimese soolestik on kokku umbes 6–10 meetrit pikk ja iga selle ruutsentimeeter on tihedalt asustatud bakterite, viiruste, seente ja arhebakterite sadade liikide poolt, keda kokku on umbes 100 triljonit. Sel ajal, kui te magate, tegelevad need organismid paljunemise, toidu pärast võitlemise, teie toidu seedimise, teie toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste – vitamiinide, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete – eraldamisega, mis "räägib" teie immuunsüsteemi ja kesknärvisüsteemi kaudu ning see omakorda mõjutab teie ülejäänud organismi – aju, hormoone, südant jms.
Mikrobioom – mikroskoopiline kosmos, kuhu kuuluvad tuhanded bakterite, viiruste ja muude mikroobide liigid, kes elavad muu hulgas meie soolestikus, suus, nahal, ninas – on teaduse üks kõige kiiremini arenevaid ja revolutsioonilisemaid valdkondi.

Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda kunagi peeti haigustekitajateks, keda oli vaja steriliseerijate ja antibiootikumidega rünnata, täidavad tegelikult meie jaoks ülimalt elutähtsaid ülesandeid. Nad seedivad meie toitu, toodavad vitamiine, võitlevad meie kaitseks patogeenidega, loovad metaboliite, mis reguleerivad meie immuunsüsteemi ning, nagu näitavad viimased teadusuuringud, isegi käsutavad meie kesknärvisüsteemi ja aju.

Aastakümneid on alternatiivmeditsiini praktikud osutanud, et pärmseene vohamine – Candida nakkus ja bakteriaalne tasakaalutus – ning selle tagajärjel kahjustada saanud soolestiku siseseintest tingitud "lekkiv sool" on väga mitmesuguste krooniliste haiguste, sealhulgas vaimuhaiguste peamine tekkepõhjus.

Ning nüüd, tänu uutele tehnoloogiatele, kinnitab neid teooriaid uus, mikrobioomi käsitlev teadusharu. Kümmekond aastat tagasi algas see teadusuuringutega, mis kinnitasid mikroobide rolli mao-soole haiguste tekkel, kuid arenes kiiresti edasi, et hõlmata ka teadusuuringud mikroorganismide mõju kohta immuunsüsteemile, metabolismile ja neuroloogilistele haigustele.

Bakterite võime käitumist kontrollida leidis hiljuti jahmatavat tõendamist katsetega, milles käsitleti parasiite (Toxoplasma gondii), kes "häkkisid" ennast rottide ajju, mõjutades loomade seksuaal- ja kaitsealast käitumist nende endi paljunemisele soodsas suunas.2 Tõepoolest tuleb välja, et meie bakterid saavad manipuleerida ka meie meeleolu ja vaimse tervisega.

Samal ajal kui teadlased on kaua aega kirjeldanud "soolestik - aju telge", on nüüd aina rohkem tõendeid "soolestik - mikrobioota - immuunsüsteem - aju" ühenduse kohta, milles toimub pidev neljasuunaline liikumine.

Ohio Ülikooli teadlased ütlevad oma aruandes, et soolestiku mikrobioota "suhtleb" kesknärvisüsteemiga otse immuunsete rakkude ja närvikiudude kaudu ning kaudselt, eraldades metaboliite, mis lähevad vere-aju tõkkest mööda.1 Kuna 70–80% immuunsüsteemi rakkudest asuvad koos mikroobidega soolestikus, eeskätt soolestikuga ühendatud lümfikoes, on need omavahel pidevalt vastastikuses ühenduses.

Äsja on alustatud ka teisi sarnaseid uuringuid, et saada põhjalikumalt teada, kuidas see omavaheline ühendus toimib ning milline on mikroobide roll lisaks sellele, mida eelnevalt arvati seoses neuroloogiliste haiguste ja isegi traumadega. Praegu on tekkimas täiesti uus teadusvaldkond "immunopsühhiaatria", mis keskendub sellele soolestik - immuunsüsteem - aju ühendusele3.

Kui toimuvad muutused soolestikus elavate mikroorganismide seas

Mikrobioomi häirivad paljud tegurid. Eeskätt muidugi mikroobide tapmiseks välja töötatud antibiootikumid, kuid ka teised ravimid, näiteks antatsiidid, võivad muuta soolestiku pH taset ning valikuliselt teatavaid liike tappa. Samuti mõjutavad mikrofloorat raskemetallid, näiteks elavhõbe ja alumiinium4, ning stress. Toit, mida me sööme, ning ained, mida see toit sisaldab, on nüüd samuti kõik saanud kahtlusalusteks ja potentsiaalseteks ravimiteks.

Ohio uuring näitas eelkõige seda, kuidas seljaaju kahjustus toob kaasa bakteripopulatsioonide muutuse soolestikus. Selline düsbioos kahjustab soolestiku siseseinu, võimaldades seeläbi bakteritel ümber paikneda ja soolestikust väljuda. Teadlased kinnitasid, et hiirte puhul liikusid bakterid pärast seljaaju kahjustust soolestikust verre ja maksa, neerudesse, põrna ja lümfisõlmedesse. Seevastu kahjustamata hiirtel ei leitud soolestikubaktereid kunagi väljaspool soolestikku.

Lisaks, hiired, kes said enne kahjustuse tekkimist antibiootikume, kannatasid pideva düsbioosi käes ning nende sümptomid ja taastumine oli veelgi halvem. Kuid nende kahjustatud hiirte puhul, kellele anti VSL#3 (meditsiiniline probiootiline pulber, mis sisaldab 8 lactobacilluse ja bifidobakteri liiki) käivitus kaitsev immuunreaktsioon, mis surus alla vallandunud põletiku ja suurendas liikumisvõime taastumist.1

Pärast hiirte käsitlemist tehti 2016. aasta alguses teadusuuring inimestega, kus samuti leiti, et seljaaju kahjustus mõjutas soolestiku mikrofloorat. "Meie tulemused näitasid esmakordselt, et võrreldes tervete inimestega vähenes seljaaju kahjustusega patsientidel butüraati tootvate bakterite arv.5

See oli veel üks näide uute teadusuuringute lainest, milles käsitletakse mikrobioomi muutusi aju- ja neuroloogiliste haiguste korral. Mikrobioota profiil, nagu me seda praegu tunneme, on näidanud, et häired – alates kroonilisest stressist ja meeleolumuutustest kuni autismi ja obsessiiv-kompulsiivse häireni – rikuvad selgelt liikidevahelist tasakaalu. Järgnevalt toome veel mõned näited teadusuuringutest, mis seostavad soolestikku ajuga.

Ajurabandus

2016. aasta uuring näitas, et ajurabanduse saanud hiirtel muutus soolestiku mikrofloora, aktiveerides immuunreaktsiooni, mis saatis signaale tagasi ajju ja muutis rabanduse kahjustused raskemaks.

Aga kui Müncheni Ülikooli teadlased Saksamaal siirdasid tervetelt hiirtelt võetud roojabaktereid rabanduse saanud hiirtele, kellel baktereid ei olnud, siis paranesid need hiired teistest hiirtest paremini6.

"Need tulemused toovad välja mikrobioota võtmerolli potentsiaalse ravi objektina, et ajutegevust kahjustusejärgselt kaitsta", järeldasid teadlased.6

Sclerosis multiplex

Veel üks hiljutine uuring analüüsis raske neuroloogilise haiguse sclerosis multiplex käes kannatajate rooja mikrobioome ning võrdles neid kontrollrühma kuuluvate tervete inimeste mikrobioomiga, jõudes järeldusele, et SM patsientidel on soolestiku düsbioos.

"SM patsientide puhul täheldasime Pseudomonase, Mycoplana, Haemophiluse, Blautia ja Dorea genera bakterite suuremat arvukust, samal ajal kui kontrollrühmal olid ülekaalus Parabacteroidese, Adlercreutzia ja Prevotella genera bakterid."7

Autism

Mitmel uuringul on käsitletud autistlike häiretega laste soolestiku mikrobiootat ja leitud märkimisväärseid muutusi peamistes bakterikogukondades (Firmicutes, Bacteroidetes, Fusobacteria ja Verrucomicrobia). Kontrollrühmaga võrreldes kaldusid autistlike laste soolestikus vohama Clostridia, Ruminococcuse ja Akkermansia municiphila bakterid.8

Need tulemused toetavad osaliselt Dr Andrew Wakefieldi tööd, kes uuris autistlike laste mao-soole sümptomeid ja leidis nende soolestikust elavaid viiruseid leetrite vaktsiinist.

Seda, kas viirused ja vaktsiinide muud koostisosad saavad soolestiku mikrobioomi muuta, ei ole siiski praktiliselt veel üldse uuritud. Alles jääb küsimus: kas ravimitel, mis on välja töötatud selleks, et mõjutada immuunsüsteemi – soolestiku ja aju vahelist vahendajat – on soovimatu mõju mikrobioomile?

Anorexia nervosa

Üks üllatav avastus mikrobioomi kohta on selle seotus rasvumisega. See avastati esmakordselt siis, kui ülekaaluliselt teismeliselt võetud roojaproov siirdati tema emale, et ravida mao-soole nakkust (praegu on see tavaline meetod antibiootikumiresistentse Clostridium difficile nakkuse korral). Selle tulemusel hakkas ka ema kaalus juurde võtma. Edasised uuringud on näidanud, et soolestikus elavad mikroobid reguleerivad tõepoolest metabolismi ja mängivad rolli kaalutõusus – mikroobe siirdades saab siirdada rasvumist.

Nüüd on avastatud ka mikroobide seos vaegtoitumusega ning see on äratanud huvi nende rolli vastu kõige tavalisema toitumishäire, anoreksia puhul, mida on traditsiooniliselt käsitletud psühholoogilise häirena. Ilmnes, et anorektikute soolestikus on liiga palju domineerivaid soolestiku arhebaktereid Methanobrevibacter smithii'd, millel on peamine roll süsivesikute seedimisel ja energiatõhususes.9 Ei ole teada, mis tekkis varem, kas düsbioos või anoreksia.

Depressioon ja ärevus

Igaüks, kes on kunagi tundnud iiveldust või kaotanud isu kurbuse, hirmu või šoki tõttu, teab, et stressil on mõju soolestikule. Rohkem kui kümme aastat on loomadega tehtud uuringud näidanud seost stressi ja soolestiku mikroobide muutuste vahel. Stressi, depressiooni ja ärevuse omavaheline seos on hästi tõendatud ning nüüd käsitlevad tosinad uuringud seda, kuidas need seisundid mõjutavad soolestikus asuvaid mikroorganisme. Veel on vastamata suurtele küsimustele, näiteks sellele, mis oli enne, kas mikroobide muutumine või depressioon. Kuna see mõju on kahesuunaline, tundub siiski, et soolestiku mikrobioomi korrastamine võib olla uus viis depressiooni raviks.10

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Teadlased on varasemalt oletanud, et obsessiiv-kompulsiivne häire võib tuleneda antibiootikumiravist (sealhulgas "igaks juhuks võetavatest doosidest"), mis põhjustab soolestiku mikrobioomi koosseisu väärtalitlust, ning et selle üsna halvastimõistetava häire taga on pigem "stressirohked elusündmused" kui et streptokoki nakkus. "Kuna mikrofloora roll kesknärvisüsteemi mõjutamisel muutub selgemaks, ei ole kohatu mõelda, et probiootikumidel võib olla oma osa obsessiiv-kompulsiivse häire puhul talutavama seisundi saavutamisel", ütles J.S Rees USA haiguste ravi ja ennetamise keskusest.11

Migreenid

Tuleb välja, et migreeni all kannatajate suus ja soolestikus on rohkem bakteritüvesid, mis muudavad nad teatud toiduainete suhtes tundlikumaks.

Teadlased on leidnud, et migreeniga patsientidel on suurem arv nitraate ja nitriteid tootvaid baktereid, mistõttu on hakatud migreeni vallandajatena uurima nitritite- ja nitraatiderikkaid toiduaineid, näiteks veini ja töödeldud liha.

California San Diego Ülikooli teadlased oletavad, et võib-olla suus ja soolestikus elavad bakterid lõhustavad ja töötlevad neid nitraate ja nitriteid tõhusamalt kui muud bakterid, põhjustades ajus veresoonte laienemise ning vallandades seeläbi migreeni.12 Selliste uuringute põhjal võivad saada tulevaseks raviks suuloputusvedeliku vormis võetavad probiootikumid.

Parkinsoni tõbi

2015. aastal uuriti Soomes mikroobe 72 Parkinsoni tõbe põdeva patsiendi ja 72 terve kontrollrühma kuuluva inimese väljaheites ning leiti, et Enterobacteriaceae perekonda kuuluvate bakterite suhteline rohkus oli positiivselt seotud nende patsientide seisundi raskuse ja liikumishäirete tõsidusega. Teadlased järeldasid, et soolestiku mikrobioomi düsbioos on Parkinsoni tõve aluseks ja väärib edasist uurimist.13

Kahe teraga mõõk

Kõik need uued teadusuuringud tähendavad seda, et vananenud meditsiiniraamatud tuleb suuresti läbi vaadata. Kuna ilmnevad bakterite ja viiruste seniteadmata rollid, peavad arstid saama teadlikumaks ja muutuma ettevaatlikumaks selles osas, milline on ravimite mõju patsientide soolestiku mikroobidele ja millised väga mitmesugused pikaajalised kõrvalmõjud võivad sellest tuleneda.

Mitte üksnes ei ole mikroobid seniarvatust palju olulisemad ja antibiootikumid palju ohtlikumad, vaid kõrvale tuleb visata isegi "heade" vs. "halbade" bakterite idee, kuna teadlased harutavad lahti inimkeha mikroskoopilise tasandi keerukat ökoloogiat.

Mõned bakterid saavad mängida olulist rolli ülesöömise ja rasvumise kontrollimisel, kuid nende küllus võib kaasa tuua isukaotuse ja anoreksia.

Immuunsüsteemi osana tõstatab mikrobioom ka küsimusi selle kohta, kuidas steroidravimid, mis suruvad alla immuunsüsteemi, saavad teha rohkem kahju kui kasu. 2004. aastal näitas katse "raske peavigastuse järgne kortikosteroidne randomiseerimine (Corticosteroid Randomization After Significant Head Injury (CRASH)), et kortikosteroidid suurendasid ajukahjustusega patsientide puude tekkimise ja surma riski.14

Dartmouthi Meditsiinikooli immunoloog Lloyd Kasper lõi ühes uuringus koos oma kolleegidega SM hiire mudeli, seejärel andis hiirtele suukaudselt mitmesuguseid antibiootikume. Loomade soolestikus bakterite järgnev vähendamine kaitses neid häire väljaarenemise eest.15 Järgmises uuringus avastas teadlaste meeskond, et teatavad soolestiku mikroobid võiksid pakkuda isegi veel suuremat kaitset närvikahjustuse eest ning neil võib olla mõju SMi põdevate inimeste puhul.16

"Soolestikus valitseb tasakaal", ütles Kasper ajakirjas The Scientist (1. november 2016)."Kuni kõik on tasakaalus, on soolestik homöostaatiline ja kõik on korras. Kuid haigusprotsessi ajal juhtub midagi, mis selle tasakaalu kaotab."

"Kui me saame immuunsüsteemi soolestikust ülespoole tõsta ja teha seda positiivsel viisil", lisas ta, "siis ma arvan, et see annab suurema kasu ja palju vähem kõrvalmõjusid kui praegused ravimid."

Oma soolestikufloora eest hoolitsemine

Gastroenteroloog Robynne Chutkan soovitab probiootiliste toidulisandite valimisel jälgida järgmisi omadusi:

  • vähemalt 50 miljonit kolooniat moodustavat ühikut, milles on ülekaalus Lactobacilluse ja Bifidobakterite liigid ning pudelil on pitsat, mis kinnitab, et see sisaldab märgitud hulka baktereid.
  • vähemalt seitse erinevat omavahel kokkusobivat bakteritüve
  • enteraalne kattekiht, mis tagab kaitse maohappe eest
  • head ohutusalased näitajad
  • hea säilivusaeg
  • külmkapis hoidmise vajadus, mis tavaliselt tähendab paremat kvaliteeti

Parim toit mikroobidele

Prebiootikumid on toit teie suhtes sõbralikele mikroobidele, nii et lisage oma igapäevasesse menüüsse järgmiseid elemente.

Toiduained, milles on suur "resistentsete tärkliste" sisaldus, näiteks rohelised banaanid ja läätsed, kääritatakse soolestiku bakterite poolt, et toota lühikese ahelaga rasvhappeid, mis on esmane energiaallikas käärsoole rakkude jaoks ning millel on ka põletiku- ja vähivastased omadused

Seedimatud kiudained, näiteks need, mida leidub ubades, kliides ja linaseemnetes

Sibulates, küüslaugus, porrulaugus, sparglis ja artišokis leiduv inuliin

Gluteeni sisaldavate teraviljade asemel seemned, kinoa ja tatar

Kodus hapendatud köögiviljad, näiteks hapukapsas ja kimchi, ning hapendatud joogid nagu kefiir ja kombucha on traditsioonilised toidud, mis annavad palju rohkem ja erinevamaid soolestikubaktereid kui pakendatud probiootikumid.
Peamised soolestiku tasakaalu häirijad

Nagu igas ökosüsteemis, ei sõltu mikrobioomi tervis mitte sedavõrd "headest" vs "halbadest" liikidest, kuivõrd tasakaalukast mitmekesisusest. Alljärgnevalt mõned seni kindlaks tehtud mikrobioomi lõhkujad.

Keisrilõige

Kui olete ilmale tulnud keisrilõike, mitte vaginaalse sünnituse teel, võib teil puudus olla paljudest mikroobidest, mida oleksite pidanud saama oma teekonnal sünnikanalis ning saite selle asemel lapsepõlves suurema hulga haiglamikroobe, näiteks Staphylococcuse liike, mida hiljem seostatakse astma, rasvumise ja Crohni tõvega.17

Antibiootikumid

Ühendkuningriigis on keskmisele lapsele 16. eluaastaks antibiootikume 10 korda välja kirjutatud ja USAs 18. eluaastaks 17 korda.

Antibiootikumid on nagu napalmpomm mikrobioomi külas. Näiteks ühekordne ravi klindamütsiiniga võib kümnekordselt vähendada mikroorganismide mitmekesisust. Seejärel võib see võtta aega kaks kuud, et liigid hakkaksid taastuma, ning kuni kaks aastat, et täielikult taastuks ravieelne tase.18

Teistes uuringutes tsiprofloksatsiini ja klindamütsiini ühekordse ravi kohta leiti, et need mõlemad tõid suures osas kaasa mikrobioomi pikaajalised muutused, vähendades mikroorganismide kõrvalsaadust butüraati, mis võitleb põletiku ja vähi vastu, tugevdab epiteelset kaitset ja reguleerib soolestiku liikuvust, ning põhjustasid püsivaid muutusi, mille "täielikud tagajärjed ei ole veel teada".19

Ravimid

Käsimüügis olevad antatsiidid ning refluksi raviks ja seedimise toetuseks välja kirjutatavad prootonpumpinhibiitorid nõrgendavad maohapet, mis tavaliselt kaitseb patogeenide, näiteks C.difficile ja pärmseente, näiteks Candida eest.20
Immuunsüsteemi mahasurumiseks ette nähtud kortikosteroidid, põletikuvastased ained nagu prednisoloon ja kemoteraapias kasutatavad ained on seotud mikrobioota muutuste ja korratustega.21

Vaktsiinid võivad lõhkuda keha mikrofloora põhjalikul ja prognoosimatul viisil; teadlased nimetavad seda "vaktsiiniga sisestatud patogeenitüve asendamiseks". See on hästi dokumenteeritud paljude vaktsiinitüüpide puhul, sealhulgas meningococcuse, rotaviiruse ja pneumococcuse vastaste vaktsiinide puhul, mis muudab meid haavatavaks selliste patogeenide ülekülluse suhtes, mis kunagi olid haruldased ning on nüüd võib-olla ohtlikumad, kui need, mille vastu meid vaktsineeriti.22

Stress

Suures rahvusvahelises aruandes leiti, et stress saab muuta limaeritust ja muid kaitsetegureid, mis reguleerivad mao ja soolestiku mikrobiootat, ning et see omakorda mõjutab bakterite arvu ja mitmekesisust seedetraktis.23

Toit

Itaalia teadlaste ulatuslik uuring näitas toitumise mõju, võrreldes Itaalias Firenzes elavate laste mikroobe Burkina Faso maapiirkonnas elavate laste omaga.

Mõlemal rühmal olid lapsepõlves sarnased mikroobid ja kõiki lapsi toideti rinnaga. Kuid kui nad läksid üle kohalikule toidule – Itaalia mudilased hakkasid sööma suure rasva- ja suhkrusisaldusega Lääne toitu, samal ajal kui Aafrika lapsed sõit ubadel ja köögiviljadel põhinevat taimetoitu, – toimusid nende mikrobioomis suured muutused.

Itaalia lastel oli bakteriliike vähem ning need olid rohkem seotud rasvumise, kõhulahtisuse ja allergiaga, samas kui Aafrika lastel oli bakterite kogu palju mitmekesisem ning neist olid palju rohkemad seotud põletikuvastase võitlusega.24

Alkohol

Pikka aega on kange alkoholi tarbimist seostatud mikroobide populatsiooni muutustega sooles. Nüüd näitas hiljutine uuring, et isegi tagasihoidlikud kogused – naistel üks klaas veini päevas ja meestel kaks – võivad muuta ka mikrobioomi.25
Kunstlikud magustajad

Vähese kalorisisaldusega ja kalorivabasid magustajaid on seostatud mikrobioomi muutustega, mis võivad viia glükoosi talumatuseni, mis on diabeedi eelastmeks.26

Kuidas hoida oma mikroobe tervena

Soolestiku- immuunsüsteemi - aju vahelist ühendust uuriv teadusharu on ikka alles algusjärgus. Siiski ollakse jõudmas üksmeelele selles, et soolestiku terve mikrobioom – mida iseloomustab omavahel tasakaalus olevate liikide suur mitmekesisus – saab olla haiguste vastaseks kaitseks. Hippocrates olevat öelnud, et kõik haigused algavad soolestikust.

Aina enam suureneb nende teadusuuringute hulk, milles dokumenteeritakse probiootikumide, prebiootikumide (bakterite toit) ja teatud toiduainete võimet normaliseerida tasakaalust välja läinud mikrobioomi ja võib-olla ravida ka haigusi.

Isegi arstid, kes psühhiaatrias ravivad patsiente tavaliselt psühhotroopsete ravimitega, hakkavad probiootikume nägema samal viisil ja kutsuvad neid "psühhobiootikumideks".27

Mikrobioomi käsitlevate teadusuuringute plahvatuslik kasv hõlmab paljusid uuringuid probiootikumide potentsiaali kohta neuroloogiliste haiguste ravis. Kuid see teadusvaldkond on ikka veel algusjärgus, nii et on vaja kindlaks määrata, millist liiki probiootikume millise neuroloogilise haiguse ja patsiendi puhul kasutada ning milline on nende optimaalne doseerimine ja ajastamine.28

Samuti tuleb välja, et veel üheks faktoriks on mikroobide tervis ning bakterite väljakirjutamine ravi eesmärgil ei ole nii lihtne nagu see kõlab, ehkki see võib olla tunduvalt vähem ohtlik kui kemikaalide kasutamine.

Enamik uuringuid sõbralike bakterite mõju kohta aju ja kesknärvisüsteemi haigustele käsitlevad ainult väheseid Lactobacilluse ja Bifidobakterite liike. Mõned teadlased on kasutanud apteekidest kättesaadavaid meditsiinilisi probiootikume nagu VSL#3, mis sisaldavad paljusid (külmkuivatatud) probiootikumide liike ja ühe doosi kohta miljardeid rakke ning on andnud tulemusi selliste soolestiku häirete kõrvaldamisel nagu ärritunud soole sündroom. Üldiselt on selliste toodete tõhususe säilitamiseks neid vaja hoida külmkapis.
Ärritunud soole sündroomi puhul võib siiski olla, et mikroobide keskkonna mõjutamine ja nende poolt söödava toidu kontrollimine – muutes enda toiduvalikut – on tõhusam viis mitmekülgse mikrobioomi loomiseks.

2016. aastal väitsid kaks Itaalia Padova Ülikooli teadlast artiklis pealkirjaga "Leib ja teised vaimuhaiguse söödavad tegurid", et "tavaliselt ei oska psühholoogid ja psühhiaatrid hinnata seda, milline mõju võib olla toidul nende patsientide seisundile".

See ajendas neid uurima tõendeid teaduskirjandusest selle kohta, et odras, rukkis ja eelkõige nisus sisalduvad proteiinid (gluteen) muudavad soolestiku läbilaskvamaks, ergutades toidumolekulide liikumist ettenägematutesse kohtadesse ja vallandades ajus opioidseid ühendeid, põhjustades seeläbi vaimseid häireid.

Teadlased tegid järelduse, et "ehkki teraviljavaba dieeti on keeruline pidada, võib see parandada paljude vaimset tervist ja olla teiste puhul ravi täienduseks".29

Valmista endale kookosveest kefiir

Oma raamatus "The Body Ecology Diet" (Body Ecology 1994) pakuvad Donna Gates ja Linda Schatz välja hapendatud toitude retsepte, sealhulgas kookosvee kefiiri, mis on hapukas ja kihisev ega ole magus.

1) Soojenda kolmest kookospähklist kurnatud vett (või poest ostetud kookosvett, (mitte piima)) 32 kraadini.
2) Vala soojendatud vesi steriliseeritud purki ja lisa starterkultuur (näiteks kefiiri, mis sisaldab Lactobacillust ja pärmi).
3) Lase kookosveel kaetuna seista stabiilselt soojas kohas 36 tundi. Jook on valmis, kui vesi muutub piimvalgeks ja pinnale tekivad väikesed mullid või vaht, mis on märk sellest, et bakterid ja pärm on enamuse suhkrust kääritanud.


Viited:
1 J Exp Med, 2016; DOI: 10.1084/jem.20151345

2 PLoS One, 2011; 6: e23277
3 BMC Med, 2016; 14: 173
4 Morphologie, 2016; 100: 75–84; Mucosal Immunol, 2014; 7: 589–601
5 PLoS One, 2016; 11: e0145878
6 J Neurosci, 2016; 36: 7428–40
7 Sci Rep, 2016; 6: 28484
8 Gut Microbes, 2015; 6: 207–13; PLoS One, 2013; 8: e76993
9 PLoS One, 2009; 4: e7125
10 Neurogastroenterol Motil, 2013; 25: 713–9
11 Med Hypotheses, 2014; 82: 163–6
12 mSystems, 2016; 1. pii: e00105–16
13 Mov Disord, 2015; 30: 350–8
14 Crit Care, 2005; 9: E21
15 J Immunol, 2009; 183: 6041–50
16 J Immunol, 2010; 185: 4101–8
17 MC Pregnancy Childbirth, 2016; 16: 338
18 Microbiology, 2010; 156: 3216–23
19 Proc Natl Acad Sci U S A, 2011; 108 suppl 1: 4554–61
20 Dis Esophagus, 2016; 29: 479–83
21 Inflamm Bowel Dis, 2015; 21: 963–72
22 J R Soc Interface, 2008; 5: 3–13
23 Gut, 2013; 62: 159–76
24 Proc Natl Acad Sci U S A, 2010; 107: 14691–6
25 Dig Dis Sci, 2013; 59: 638–44
26 Nature, 2014; 514: 181–6
27 Biol Psychiatry, 2013; 74: 708–9
28 J Transl Med, 2016; 14: 298
29 Front Hum Neurosci, 2016; 10: 130


Merle Mandre tõlge artiklist "Bugs in the system"